Kuues nädal (9-15 märts)
Alates 2- st veebruarist kuni 26- nda juunini (viimase koolipäevani) tegeleme ühe ja sama elamuprojekti kallal, mille kõik majaosad võetakse üksipulgi lahti ning igaühel on vastav ülesanne – kes tegeleb vundamendiga, kes katuseplaaniga, kes köögiga jne, ja mõned ülesanded projektist on vaja teha kõigil (nt. maja põhiplaanijoonised, sisustusplaan ning perspektiivvaated). Minu osa projektist praegusel momendil on katuseplaan, kus pean välja mõtlema katusekonstruktsiooni ja kujutama ette visuaalselt, mis post või sarikas kuhu läheb – ütleme nii, et mis nõuab omajagu aega ja süvenemist. Kõige põnevam osa on ikkagi visuaalne ettekujutamine, kus pead panema ennast nn. sellisesse olukorda, nagu käiksid katusel ringi ja otsustad, milline oleks kõige praktilisem, lihtsam variant ja kuidas kõik see masinavärk korralikult tööle hakkaks. Vahepeal jooksevad ajurakud küll kokku, kuid kui väiksed pausid teha ning uuesti proovida, siis hakkab vaikselt midagi ka tulema. Nii on ka igasuguste muude asjadega elus, kuid pooleli ei tasuks jätta, kuna seljuhul alustaks kui nullist, või teine variant on teha endale väiksed märkmed.
Kõrvaltvaatajana on hea jälgida ning tundma õppida, kuidas töötavad grupiliikmed ja ülejäänud kursakaaslased – igaüks teeb küll omamoodi, kuid kõiki ühendab mingi samalaadne joon, kus alustatakse ülesande tegemist suure kiiruga ning pärast on vaja teha üksjagu parandusi. Kuna enamus kursakaaslased on bulgaarlased, siis nende tööviis, tegutsemine ja mõtlemine nagu ühest puust löödud, ning mida põhja poole, seda rohkem teisest puust löödud - rohkem hõivatud, kinnisem, töökam jne.
Nädala esimestel päevadel uurisin välja mõned Aalborgi secondhandi kauplused, kust õnnestuks leida mõni odavam pann, kuna poes (FAKTA – kust süüa ostmast käin) maksab too umbes 200dkk’d. Neist kaks jääb kesklinna ja kaks natukene kaugemale...
Kasutasin tundide vahele jääva vaba aja kokkuhoiu mõttes ära ning läksin kesklinna omasid uurima – ühes müüdi ainult mööblit, teises küll igasuguseid asju: nii kruuse, serviise, vaase, riideid, voodipesu jpm, kuid panni kui sellist ei leidnud ning hakkasin tagasi koolipoole liikuma. Mööda tänavaid liikudes, põikasin korraks ka riidepoodi (H&M), mida läksid puht uudisimust vaatama ning paraku peab tõdema, et osad riided odavamad kui Eestis.
Aeg- ajalt satun peale sellistele vaatepiltidele, mis ajavad kergelt muigama, mis tooksin paar head näidet: üks neist avanes mulle kooliaknast teise maja katusele vaadates, kus neli kajakat rivis kordamööda vett jõid – kui üks lõpetas, siis teine alustas ja nii kaks korda järjest; teine aga koju poole sõites, kui tänavavalgustuse otsas istus ühel pool tuvi ning teisel pool vares, kes püüdis vaikselt ja kavalalt tuvi külje alla pugeda; kolmas lugu leidis aset kesklinnas, kui ühel vanemal meesterahval oli labajalg asetatud tänavapingi peale ning teisel pool pinki omaenda naine mehe kingapaelu sidumas.
Reedel peale kooli sõitsin Utzoni muuseumi Soome arhitekti näitusele(vt pilte „näitus”), kelle näitus oli küll kutsetega, kuid kui oleks kutset küsitud, siis vastuseks oleksin andnud, et olen koos õppejõu Grete Butleriga. Üksinda meie kursusest seal olles, tundsin alguses vähekene ebamugavalt „kui kutsumata külaline”, kuid vähemalt ei teadnud mind mitte keegi ning sain teha näo, nagu kõik oleks korras ja nii sain osaliseks maitsta ka näituse kõrvale valget veini koos väikeste suupistetega pealekauba. Näituse autor(nime ei mäleta), kes on küll ammu surnud(70’ndatel), kuid kelle tööd iseloomustasid pigem tänapäeva arhitektuuri kui tolle aja ehituskunsti - see näitab seda, kuidas on võimalik ajast ees olla.
Nädalavahetustel olen ette võtnud Aalborgi lähemalt tundma õppida ja püüdnud teha väiksed tähistused kaardi peal, mida võiks järgmistel kordadel külastada (vt pilti „kaart”). Punane knopka tähistab kohta, kus parasjagu elan, sinised knopkad - mida olen külastanud, kollased knpokad – kohad mida plaanin külastada. Kaheksandal nädala lõpus on kavas sõita Aalborgi lennujaama, mis asub kaardi vasakus üleval nurgas, kuid tol pühapäeval võtsin ette Aalborgi ühe kõige suurema kaubanduskeskuse Bilka (vt pilti „Bilka), mis asub hostelist 10 km kaugusel, kuid mis on pühapäeval suletud ja nii pidin ümber keskuse tiiru tegema ning tagasiteele asuma. Vahepal võtsin mõned pildid ka ühest tehasehoovist, mille ühe torni otsas oli selline väike majakene (vt pilti „torn”). Sedasi lõppes kuues nädal Taanis....
Soovin teile kõigile kõike head ja paremat!
Igatsedes,
Kaspar Von Jürisson
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
tsauka
ReplyDeletema vaatan, et sul on lindudega mingi teema:D pea igas postituses on nende kohta midagi:D aga jah,neid on tõesti väga huvitav jälgida.
see tornmaja meenutab muumisid. oleks kuskil ilusamas kohas, läheks lausa elama sinna ja trennis ei peaks käimagi:D
kas see arhitekt ei võinud olla Alvar Aalto? see tema kooskõla loodusega tuleks nagu tuttav ette...
päikest, Kaspar!
Anni
H&M on põhistunt välismaalereisimise juures sest sealt leib suht korralikke riideid hea hinnaga. Eesti on keeruline koht, sest siin on kõik ikka kenasti ülehinnatud. Hispaaniast tagasi tulla oli üpris mage sesosas. Tehnika peaks ka palju providable olema igalpool mujal kui siin.
ReplyDeleteJa Kaspar,
peod?
skuatid?
underground?
Kontrollimatu layerarhitektuur striitardi näol?
Kas see on üks samajubedalt(veeljubedamalt?) ratsionaalne linn nagu tallinn?